Ei saa öelda, et ma usin blogipidaja olen. Kui sellega alustasin, lubasin endamisi, et olen tubli ning katsun vähemalt iga kuu pühendada meie toimetuste, arvamuste ülesmärkimisele või huvitava mesindamisega seonduva info kajastamisele/jagamisele pool päeva. Peagi selgus, et poole päevaga ei jõua mõistliku postitust kirjutatud ning lugejale viisakalt vormindatud. Tegemist on pea päevatööga. Ehk tuleb see minu konarlikust sõnaseadmise oskusest või kehvadest arvutialastest teadmistest aga fakt on see, et tunni, paariga ma sellega hakkama ei saa. Keeruline on meie pereettevõtte arendamise kõrvalt leida päeva selleks, et tumbal istuda ja tehtut üles tähendada kuigi tean, et seegi omalaadne ettevõtte edendamise viis on.
Toiduseaduse § 38
Täna olen aga otsustanud viimast tähelepanuväärset kogemust ja sellega seonduvat arvamust jagada.
Mõne aja eest tegi meie Injus asuvasse Meemajja korralise külastuse Veterinaar- ja Toiduameti inspektor. Külastus kulges sõbralikult ning suuri puudusi meie tegemistes õnneks ei tähendatud. Küll aga hõlmas kontroll ka pilguheitu meie koduelehele www.mesi24.ee. Sealt probleemid algasid. Selgus, et meie e-pood sisaldab seadusevastast infot, mis tuleb sealt eemaldada. Kuna tööd on meeletult palju, palusin väära info eemaldamiseks aega 2 nädalat, mille vältel oma lubaduse ka täitsin.
Toiduseaduse § 38. Teabele esitatavad nõuded ütleb järgmist:
(1) Toidu kohta märgistusel ja muul viisil antav teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.
(2) [Kehtetu – RT I 2004, 27, 177 – jõust. 01.05.2004]
(3) [Kehtetu – RT I 2004, 27, 177 – jõust. 01.05.2004]
(4) [Kehtetu – RT I 2004, 27, 177 – jõust. 01.05.2004]
(5) Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja korra toidugruppide kaupa.[RT I 2006, 28, 211 – jõust. 01.07.2006]
Meie jaoks tähendas see seda, et pidime eemaldama kodulehelt ammu rahvameditsiiniliselt tuntud info, mis käis erinevate meie poolt valmistatud meetoodete lisandite kohta.
Näiteks: Taruvaigul on antibakteriaalne toime. Teadlased on kindlaks teinud, et streptokokid ja stafülokokid hävivad 1-2 tunni jooksul taruvaigu tükil, samuti pidurdab taruvaik põletikulist protsessi, vähendab turseid, alandab kolesterooli ja kolesteriini taset, soodustab punavereliblede loomet, tugevdab immuunsüsteemi, stabiliseerib vererõhku jne.
Miks?
Selline info on avalikult internetis ja raamatutes kõigile leitav. Taruvaigust on tehtud rohkesti uurimistöid ning ilmselt kui süvitsi otsida, leidub nimetatud infoga ka teaduslikke artikleid. Samuti ei ole lubatud öelda midagi ka mee kohta võtmes a´la mesi on tervisele kasulik. No ma ei tea… Ma ei soovi kakelda ja kindlasti ei süüdista meie ettevõtet külastanud ametnikku antud olukorras. Küll aga mõtlen ma nende inimeste peale, kes seadusi välja mõtlevad? Mis Teil viga on? Taruvaik kuulus iidsete sõjameeste (leegionäride) apteeki haavade parandamise ja sisemiste hädadega (haavandid, mao probleemid jne.) toimetulekuks juba ca. 2000 aastat tagasi aga täna, aastal 2020 ei tohi sellest enam rääkida. Minu küsimus on: miks? Miks peab miskisugune komisjon ja akrediteeritud labor uurima ning kinnitama seda, mida inimesed teadsid 2000, ehk isegi 5000 aastat tagasi?
Taruvaik ja mesi olid vaid näited. Tõde on see, et müüja ei tohi ei toote etiketil ega ka e-poes jagada tervisele viitavat infot samuti näiteks ingveri, astelpaju, piparmündi, õietolmu, suira, jne. kohta. See loetelu on pea lõputu.
Miks võib loodusravimite teemadel kirjutada raamatuid, artikleid aga seda infot ei tohi märkida lühidalt toote etiketil ega e-poes?
Internetiavarustes on olemas andmebaas, milliseid lauseid muutmata kujul võib esitada….neid ei ole palju ja kindlasti ei ole neid kõikide toiduainete või nende lisandite kohta.
Riik teeb statistikat ning kurdab kuidas maksulaekumine väheneb, kuidas riigieelarve on miinuses aga samas tõkestab nii riigisisest kui ka välist kaubandust. Miks Te nii teete? Meie ettevõte OÜ Artocarpus / Mesi24.ee kindlasti ei kata oma riigimaksude tasumisega suurt puudujääki. Loomulikult ei suuda me sammu pidada suurte importööride või eksportööridega, IT- ja meditsiinisektorist rääkimata. Küll aga ka meil on perspektiiv, mille poole kogu perega püüdleme ning mine tea…äkki saame ühel päeval anda riigi ja selle kodanike heaolu tagamiseks riigimaksude näol arvetsatava osa.
Usun, et minu mõte sai kenasti arusaadavaks tehtud ning ei hakka sellel teemal pikemalt heietama. Loodan vaid, et ehk satub seda postitust lugema mõni asjalik seadusandlusega tegelev või tegelenud inimene, kes minu murele mõistliku vastuse oskab anda.
Hoidke messimumme, keskkonda ja ennast.
Järgmise korrani 😉