Kevad ja mesimummude ärkamine
Kevad on mesinikule kõige oodatum ja ühtlasi ka kõige rõõmsam aastaaeg, sest mesilased ärkavad koos loodusega. Kenasti talvitunud mesilaspered teevad oma esimese väljalennu. Sellel päeval on õhk mesilastest paks ja see imeline sumin kuulutab uue mesindusaasta alanuks. Nüüdsest on nii mesilastel kui ka mesinikel käed-jalad tööd täis. Tore on lugeda Facebookist ja mesindusfoorumitest, et inimesed aina rohkem tunnevad huvi nende väikeste linnukeste tegemistest.
Suvel saame palju kõnesid, kus teatatakse sülemi saabumisest või teatatakse mesindushuvist, sest saabunud on terve parv ootamatuid külalisi. Soe tunne on südames, et hoolitakse ja saadakse aru, et mesilastest oleneb ka inimeste käekäik siin maamunal. Mesindamine tundub korda minema paljudele inimestele, eriti veel nüüd, kus paljude linlastegi pilgud on pööratud maa poole.
Oleme aastaid nõu andnud ja koolitusi läbi viinud nii tarude juures kui ka auditooriumides. Kõigile, kes sel kevadel otsustavad meilt omale mesilased soetada, teeme videokoolituse. Ikka selleks, et valitud teel teeots kätte juhatada ja et mummukesed saaksid parima kohtlemise osalisteks.
Kevadel peale puhastuslendu , on looduses korje peaaegu olematu ja seepärast istuvad meie sõbrakesed tarus, nosivad eelmisel sügisel antud siirupit ja kärgedesse jäetud mett ning tegelevad tarusiseste koristustöödega. Niipea aga kui päike kõrgemalt käima hakkab, kutsub loodus kreemikatele sarapuu urbadele, paiselehe õitele ja hiljem juba pajuutudele õietolmu ja nektarit koguma.
Õietolm
Õietolm on mesilaste ainuke valgu ja rasvaallikas.Ta ei seedu ei inimese ega ka mesilase organismis, sest õietolmuterakesed on kaetud tselluloosist kaitsekihiga. Ometigi on nad looduse üks väärtuslikum osa.Tselluloosi seedivad nt. termiidid. Õietolm tuleb enne tarvitamist jahvatada või vees leotada. Mesilased kääritavad toore õietolmu suiraks, sest kääritamine lahustab/lõhub tselluloosist kesta ja käärimisel tekkinud piimhappeline keskkond tapab mikroorganismid ning väldib suira riknemist. Ilma õietolmuta/suirata pole mesilaste elu võimalik.
Ka inimesele on need mesindusproduktid väga kasulikud, sest seal on palju vitamiine, amiinohappeid, mis omakorda on DNA materjal, samuti valgu sünteesiks ja lihaste moodustamiseks olulised komponendid. Õistaimedelt saadav rebonukleiinhape võimaldab mesilastel kasvatada mesilasemasid. Sümbioos õistaimede ja mesilaste vahel on rohkem kui oluline faktor mesilaste elus.
Õietolm on imeline magus mass ja mesilaste kogutud õietolmuterakesi on igas vikerkaare värvis. Igalt taimelt kogutud terakestes on ka erinev amiinohapete sisaldus. Näiteks:
sarapuu õietolm on kollakas
paiselehel –päikesekollane
sinilillel – hallikas-valge
siniliilial – sinakas
pajul – kuldkollane
kirsipuul – kaneeli värvi
võilillel – oranž
tammel – kollakasroheline
pihlakal – valkjashall
iminõgese – l punakas
angervaksal – heleroheline
jumikal – pruun
Järgmise korrani 😉